Eesti kunsti ajalugu
Peamiselt Madalmaade manerismist lähtusid ka Tallinna puunikerdajad, kes valmistasid
kirikutel altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. Neist meistritest olulisim on Tobias
Heintze (1589 1653), kelle loomingus võib täheldada juba üleminekut barokkstiili. Tema
peateosed on Keila kiriku altar ja kantsel. Sammaste ja teiste arhitektuuriliste detailide
kõrval näeme seal ka hoogsates poosides ja maalilise voldistikuga rüüdes figuure.
Saaremaal 17.saj algupoolele tegutsenud Balthasar Raxky loodud kantslites, mille
oluliseks kujunduselemendiks voluudid, nähakse poola kunsti mõjusid.
Renessansiliku puunikerduskunsti kõige kaunimad teosed, Tallinna Niguliste kiriku 16.saj.
keskpaiku valminud pingid, hävisid kahjuks Tallinna pommitamisel 1944.a. märtsis.
Kunst ajavahemikus u. 1630 1780
Barokk ja Rokokoo
1629.a. Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (välja arvatud Saaremaa, mis
kuulus Taanile 1645.aastani). Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu
annaabi.ee 
