koe rakkudeks Kuidas kloonitakse eesti esimest transgeenset lehma? Katseklaasis tehakse valmis geen, mida on vaja lehmal konkreetse hormooni või antikeha tootmiseks Geen siirdatakse rakku ja see kasvab inkubaatoris väga nõudlikes tingimustes Võõra geen rakutuum sisestatakse munarakku. Hea õnne korral areneb sellest kloonembrüo Kloonembrüo siirdatakse tugevale ja tervele lehmale Pärast 9 kuulist tiinust sünnib kloonveis, kes hakkab tulevikus ravivalku lüpsma Dolly-kloonlammas sündis 5. juuli 1996. aastal, ta oli esimene loom, kes klooniti Dolly suri kopsuhaigusse 6 aastat hiljem Dolly kloonimist peetakse üheks 90. aastate olulisimaks teadussündmuseks Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud Tänan!
positiivstel eesmärkidel. Seda tehakse nii teaduskile kui ka praktilistel eesmärkidel. Näiteks on valitud isendeid, kel on väga puhtad tõuomadused ning nende heade külgede säilitamiseks ja edasi andmiseks ka järgnevatele loomadele, on väljavalitut kloonitud. Teadusliku kloonimise kohapealt on heaks näiteks loomad, kelle sisse on väga õnnestunult viidud inimese geen, mille tagajärjel toodab isend edaspidi inimesele vajalikku ravivalku. Sellise looma kloonimisel saab paljundada teatud omadustega loomi. Kõige suuremat vastukaja on aga tekitanud inimkloonimine. Selle vajalikkuse üle on toimunud palju arutelusid ning praeguseks on USA-s koostatud lausa andmebaas inimestest, keda soovitakse põhjendatult lasta kloonida. Argumentidena on välja toodud näiteks lapse surm või geeniused. Sellegi poolest on praeguse seisuga kloonimine enamikes riikides keelatud.
annaabi.ee 
