Eesti saunakuktuur
Saunavihad tehti
arukasest, aga ka tamme ja kadakaokstest, raviotstarbeks nõgesevihtu. Saunas käidi
laupäevaõhtuti, enne mehed, siis naised. Varasemal ajal oli levinud meeste-naiste
ühine saunaskäimine. Usuti, et vihtlemine paneb lapsed kasvama ja teeb noored neiud
kauniks. Nädala sees köeti sauna heinaajal ja rehepeksu ajal. Talvel suurte külmadega
jäeti mõni laupäev vahele. Haigete inimeste jaoks köeti saun neljapäeval, mil võeti
ette igasuguseid ravitoiminguid ja nõidumisi.
Saun köeti nii, et pimedaks oleks saunas käidud. Öeldi: "Laupäeva lõuna ajal on
vihtlemisvesi rõõsk piim, õhtupoolikul vesi ja pärast päevaloojangut sula veri." Sauna
köeti lehtpuudega. Kõige mahedam saun pidi saama kase- ja lepapuuga kütmisel,
kõige mõrum saun pihlaka või pärnaga kütmisel. Haavapuuga kütmisel pidi
saunaskäinul keha sügelema hakkama ja talle võisid kärnad tulla. Saunavett
annaabi.ee 
