Meditsiin
toimus antisanitaarsetes tingimustes. Puudu oli nii meedikutest kui töövahenditest. Sagedased
olid koolera ja tüüfuse puhangud. 1854 a sõitis meditsiiniõde F Nightingale koos 38 enda
poolt õpetatud õega tööle Selimiye sõjaväebaasi. Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F
Nightingale ajalehe The Times veergudel täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr
Edmund Alexander Parkes' iga suudeti luua ravitingimused- ja korraldus. Ehkki bakterite
domeen oli teada vähemalt 1763 a, ei pidanud meedikud ise saavutatud suremuse langust hea
hügieeni tulemuseks. Rõhutati värske õhu, töötava kanalisatsiooni ning piisava toitmise
tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud
laatsaretti ning The Times' i artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat, saab lugeda esimesteks
funktsioneerivateks sõjaväe välihaiglateks.
1722.-1730
annaabi.ee 
