Nartsissistlik isiksusehäire
intervjuu põhjal, kuid enamasti on vaja patsiendiga vestelda mitu korda.
Isiksushäire diagnoosimisel on oluline, et diagnoos ei pandaks mingi muu, ajaliselt piiratud
psüühikahäire (nt depressiooni) ajal erinevate ja võib-olla mööduvate sümptomite põhjal.
Kui isiksusehäire avaldub koos mõne muu psüühikahäirega, tuleb identifitseerida ja
diagnoosida mõlemad seisundid.
(Lönnqvist & Slik 2006:304)
Isiksusehäireid on kaua peetud väga raskesti ravitavaiks või juba ravimatuiks, mida
väljenduvad juba nende mõjutamatust ja püsivust väljendavad diagnostilised määratlused.
Paljud isiksushäirega patsiendid peavad oma käitumisviise ja reaktsioone oma mina osaks
ega ole valmis neist loobuma isegi siis, kui need põhjustavad ilmset kahju. Peamiseks on
isiksushäirete ravis peetud mitmesuguseid psühhoterapeutilisi meetodeid.
(Lönnqvist & Slik 2006:305).