Tõde ja õigus IV osa tsitaadid
siis tingimata kultuuriliselt. Kahurid ja kuulipildujad pidid seest ja väljast hiilgama, sest
muidu ei andnud kultuurimõõtu välja, aga inimesel endal kasvasid seened selga, inimene läks
üleni kärna ja kärnade all sigisid sitikad. (lk. 314)
On elanud suured ja targad mehed, kes on kirjutanud veel suuremad, targemad ja pühamad
raamatud, aga kõik nad kinnitavad nagu ühest suust, et inimene ei saa muidu õnnelikuks, kui
peab muutuma kariloomaks. Selle suure ja püha tarkusega siis ravitaksegi inimese õnnetut
õnne, ja kui ta ei parane, siis on ainuke vastus: inimene pole veel küllalt kariloom, sellepärast
ta ei leia õnne. Inimesel on veel midagi, see on tema õnnetus. Loomal ei ole midagi, see on
tema õnn. (lk. 316)
Sest mis viga sel inimesel, kes ei tea, mis on õnn. Tema võib rahulikult päevast päeva edasi
hingitseda, ilma et oleks ühtegi kiusatust. Ta võib nõnda surmani elada ja võib surres isegi
mõelda, et niisuke ongi inimese elu ja tema õnn