ja arengumaades toidupuudus. Ameerikast pärit fotograaf Peter Menzel tegi oma suure proekti “Hungry Planet”. Ta külastas 24 riiki iga maailma nurgas ning tegi selgeks, et: kõige vähem toitu tarbitakse Tšaadis, kus peres kuuele inimesele on paar kotti tera ja üks kanister vett üheks nädalaks. See kõik kokku maksab vähem, kui 1 dollar. Kõige rohkem raha raiskatakse Saksamaal – 500 dollarit nädalas. 2. Toidu äraviskamine. Probleem nii Euroopas kui Eestis. Euroopa Liidus läheb raisku kuni 50% täiesti kasutuskõlblikust toidukaubast – see on 89 miljonit tonni aastas, ehk 179 kg. ühe elaniku kohta, mis kasvab 2020-ks aastaks 40% ehk 126 miljonile tonnile, kui probleemi lahendama ei hakata. Toiduliidu juht Sirje Potisepp avaldas 26. jaanuaril Vikerraadiole antud intervjuus arvamust, et toidu äraviskamine ei ole Eestis veel nii suur probleem kui Euroopa rikastes riikides
Segajäätmed: · Jäätmed, mida töötlemisraskuste tõttu ei saa eraldi panna. Spetsiaaljäätmed : · Mingi omaduse tõttu nõuavad eraldi kogumist, nt kuivkäimlad. Kasulikud jäätmed: · Saab kasutada sekundaartoorainena voi energia tootmiseks. Orgaanilised jäätmed: · Taimsed või loomsed komposteeritavad ained. Probleemjäätmed: · Mürgisuse tõttu keskkonnas kahjuliku ained, · Ravimid, kraadiklaasid, patareid · Värvid, lakid,liimid · Kasutatud õlid Äraviskamine: · Tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumis selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Prügila: · On jäätmekäitluskoht, kus jäätmedladestatakse maa peale või maa alla. · Sõltuvalt ladestavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad : - ohtlike jäätmete prügilateks
annaabi.ee 
