Meditsiiniajaloo konspekt
maailma esimene inimkatseid reguleeriv seadus.
19.-20. sajandil sai haigla toona esile tõusnud nn heroilise meditsiini lipulaevaks. Lisaks
sellele, et sinna keskendus arstide spetsialiseerumine, instrumentaariumi ning õppimine,
külastasid haiglaid üha laiemad inimhulgad. Haigla kaotas oma heategeva kuvandi, sellele
vaatamata haigla usaldusväärsus kasvas. Enam polnud tegemist vaesteasutusega. Juba
heaoluühiskondade puhul (pärast Teist maailmasõda) liikus just haiglate kaudu suur osa nn
ravirahast (20. sajandi keskel nt tarbisid haiglad 2/3 USA-s tervishoiule kulutatavast rahast).
Uusajal omandas meditsiinikutsete kujunemine uusi jooni. Riigi sekkumine arstitöösse
algas 1720. aastatel saksa keeleruumis (Preisimaa ja Austria), sooviga kontrollida arstide
väljaõpet. Sõjaväe kaudu toimus suures osas kirurgide tõus akadeemilise meditsiini tasemele.
Sõjavägi toetas 19. sajandil ka spetsialiseerumist, tekkisid erialaarstid (psühhiaatrid,
silmaarstid jm). Riigi roll oli alates 19
annaabi.ee 
