Lõuna-Eesti pühapaikadele on iseloomulik aga just üksikute esemete eksisteerimine, mida pühaks peetakse. Lõuna- Eestis ei ole ka sellist sõna nagu hiis. Ka ohvripuud on pühad, arvatakse, et need suudavad inimese elu kuidagi mõjutada üldistes küsimustes. Neile viiakse ohvriande ning loodetakse mingeid vajaminevaid asju vastu saada. Taludel on olnud enda ohvripuud, mis vahel võisid olla ka aiaga piiratud. Üldisema tähendusega puude kõrval on teine väga selge liik ravipuud. On seotud eelkõige läänepoolse Eestiga, neid leidub ka Ida-Saaremaal. Ravipuud on sisuliselt arsti eest, inimesed lähevad nende juurde siis, kui on põhjust minna ning loodetakse abi saada. Ei ole püsivat vastastikust seotust. Mingi ülekande teel antakse puule enda haigus. Kagu-Eesti eksisteerivad ristipuud, eelkõige on neid säilinud Võrumaal ning Tartu maakonnas on kolmes kihelkonnas samuti need traditsioonid rohkem või vähemal määral säilinud.