KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
(Worthington 2003: 374)
Praegu on kuurordiala sisuliselt sama, mis 1925. aastal. Arvestades vahepeal mitmekor-
distunud suvist külastuskoormust on vaja leida võimalusi turistide hajutamiseks ranna-
piirkonnast teistesse linnaosadesse või lähivaldadesse (Kask et al 2010: 168169).
II Maailmasõda katkestas uuesti kuurordi tegevuse 1940. aastal. 1940.1941. aastal oli
Nõukogude okupatsioon, 1941.1944. aastal Saksa okupatsioon (Kask et al 2010: 167).
Seejärel hakkas ravipoolega tegelema Nõukogude riik: Pärnusse pääses ravile 1525-
päevaste tuusikutega konveiersüsteemil. Siinne läänelik maailmaklassi hoolitsus
põhjustas küll palju vargusi, ent see-eest olid turistid väga rahul ja külastatavus kasvas
hoogsalt. (Kask 2009a: 3945) Suurimat mõju kommunistliku kuurordi süsteemile
avaldas leninlik tööstusorganisatsioonide kontseptsioon ehk funktsionaalne spetsiali-
seerumine ja ajakasutus koos tegevusstandarditega, mis said sel ajal omamoodi