KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
elimineeris suure Vene turu ja siseturism ei suutnud jätkata 1914. aastal loodud infra-
struktuuri baasil (Worthington 2003: 373).
Suurem osa peale I maailmasõja järgse kuurordi tegevusest toimus supelsildadel. Neid
oli kaks: eraldi meestele ja naistele. Supelsildadelt ujuma minemine oli tasuline ja seda
said endale lubada vaid kõrgema klassi ravituristid. Enamasti peatuti Pärnus korraga
mitu kuud, alla ühe kuu kestvat ravipaketti ei tuntud. Seltsielu sel ajal mere ääres veel ei
toimunud. Hiljem eraldati liivavallidega naiste, meeste, perekonna, koeraomanike jne
rannad, mis püsisid veel 1920. aastatel, nn naiste rand on säilinud tänaseni. (Vunk 2004:
9) Ainus suveklubi asus Vanas Pargis. Põhimõtteliselt käidi ujumas ära, võeti voori-
mees, kellel lasti end sõidutada rannakarjamaalt mööda suhteliselt viletsat teed
(lagendik ümberringi) linnakorterisse, vahetati riided ja mindi Vanasse Parki prome-
annaabi.ee 
