Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris?
saada ja maailma turvalisemaks muuta.
Avarduv maailmapilt provotseeris teadlasi tegema katseid, mille käigus tehti
mitmeid tähtsaid avastusi. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier (1743-1794)
leidis, et õhk kooseb gaaside segust. Lisaks sellele oli tähelepanuväärne Edward Jenneri
(1749-1823) rõugevaktsiini avastamine, mis lubas luua ka teisi kaitsepookimisvõimalusi
ravimatute haiguste vastu. Uute ravimooduste leiutamisele aitas kaasa ka see, et Karl
Linne asus süstematiseerima loodust liikide järgi. See aga lubas hakata tootma maagiliste
nõidumismeetodite asemel taimedest tehtud looduslikke ja legaalseid ravimeid. Need
avastused aitasid ühiskonnal mitte ainult tervelt elada, vaid ka rahvaarvu suurendada ning
avada teed värskete leidude suunas.
Oluliselt langes mõju alla ka uusaja filosoofia, kus Rene Descartese väidete põhjal
annaabi.ee 
