Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
ohtlikuks, on üsna ebaselge. Paljud kultuuriruumid on teatud mõnuained n-ö seltskondlikeks
mõnuaineteks tunnistanud (nt alkohol Euroopas, nikotiin terves maailmas), mõistes samas teiste
kasutamise kindlalt hukka. Farmakoloogiliselt ei ole seaduslikke ja ebaseaduslikke aineid alati
võimalik üheselt ohutu või ohtliku toimega aineteks klassifitseerida.Uimastite tarvitamise
problemaatikat saab vaadelda erinevatest aspektidest: nagu suurema osa ravimitegi puhul, võivad
ette tulla ägedad mürgistused ning haiguspilt vastab tarbitud aine farmakoloogilisele toimele.
Mõnuainete teatud sagedusega tarbimine tekitab enamasti sõltuvuse. Sõltuvus võib olla kas
kehaline (füüsiline) või psüühiline.
Kehalist sõltuvust iseloomustavad võõrutusnähud, mis tekivad mõnuaine sisalduse vähenedes
veres. Need on higistamine, värinad, vererõhu langus, südame pekslemine, soolespasmid,
annaabi.ee 
