Iatrokeemia
klassikalisest alkeemiast erinev osa, kuid teiste arvates renessansiajastu alkeemia
arengujärk. See levis 16-18 sajandis üle maailma läbi erinevate teoste, eriti
populaarne oli see meetod tänapäeva Holland ning Belgia aladel. Iatrokeemia nii-
öelda isaks oli Paracelsus, kes pani aluse mõtteviisile, et inimese keha koosneb
keemilistest ainetest ning protsessidest. Seega saab inimest ravida keemiliste
preparaatidega.
Juba enne iatrokeemia esile kerkimist tegelesid alkeemikud ravimipreparaatide
valmistamisega. Nemad kasutasid selleks taimseid vahendeid ning erinevaid
tinktuure või määrdeid. Mõnel harval juhul kasutati mineraalseid aineid. Paracelsus
kasutas vastupidi enamasti mineraalseid preparaate ning taimseid vahendeid vähe.
Paracelsus uskus, et kui tria prima ainete tasakaal on kehas nihkunud, on inimene
haige ning teda saab ravida nende ainete tasakaalu tagasi nihutamisega. Seega ta
kasutas ravimiseks paljusid väävli ning elavhõbeda ühendeid. Samuti erinevaid
soolasid
annaabi.ee 
