"raviminime" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu I

Haigus/surm: 1. Kristlik kontekst 2. Majanduslik-ühiskondlik kontekst Nende kahe vahel saab haigus oma tähenduse. Seal on ka haigust täpsustavaid asju. Eestlased ei usalda arstiteadust, ei hooli surmast. Peab olema just kui loomaarst mitte tavaarst. Kaks poolt ei saa üksteisest aru. Koloniaalne situatsioon. Arst on kõrgemas seisuses ja patsient madalamas. 1. võõras keel- eestlane ei oska võõrkeelt, nt raviminime. Talupoeg ei oska selgitada, mis tal viga on, tal pole sõnavara. Kaks sõnavara ei lange kokku-eestlane ja sakslane. Ligemese aitamine võib sind end lolliks teha. Võõra keele mittemõistmine- üks pool on domineerivam. See, et talupoeg on hariduselt maha jäänud annab saksale õiguse ta peale karjuda. Kreutzwald tutvustab haigusi ,,Kodutohter"is. Ta ütleb, et teadusest rääkimine on ,,kunstkeel", ,,arstikeel".