Kas farmaatsiatööstus teenib inimeste huve või iseenda omi?
Enamus Eesti vallad on töötutele ja kroonilistele
haigetele kehtestanud ravimitoetuse. See tähendab, et inimene, kes on töötu või krooniline
haige, saab igakuist lisaraha vajalike ravimite maksumuse korvamiseks, kuid paraku on
asjalood tihtipeale sedasi, et suurem osa ravimitele minevatest kuludest tuleb maksta
omaosalusena, sest retseptiravimid on kallid. Vanurite peale on küll nii palju mõeldud, et
kohati makstakse ka neile väikest ravimitoetust ent aina tõusvad ravimihinnad trumpavad
selle pisikese toetuse kiirelt üle.
Tõsiseks probleemiks ongi ravimite kallidus. Ravimite kõrge hind tuleneb sellest, et
ravimite tootearenduseks kulub palju raha. Vaja on palgata keemikud ja spetsialistid, leida
koht tootearenduseks, kus on võimalik teha katsetusi ja kõige tipuks on vaja tervet tehast,
milles ravimeid lõpuks tootma ja turustama hakata. Seda, et farmaatsiatööstus on kasumlik,