vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel võime teha kurja või head (sajatused ja raviloitsud), amulettidel on kaitsev jõud. Suur osa kombestikust ja rituaalidest oli seotud väega. Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk Maagia nõiakunstiks ning selliseid toiminguid võisid sooritada kõik. Tähtsaimaid toiminguid aga pidi sooritama tark ehk nõid, kuna tal oli rohkem annet ja võimeid. Oluline oli ennustamine, mille
Hakkasid tekkima linnused. Tekkisid linnad. Revala Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Alempois Harjumaa Läänemaa Sakala Ugandi Virumaa Mõhu Nurmekund Vaiga Soopolitse Jogentagana Pihkvamaa 6) Muinasusund. Animism (eestlaste usund om põhiolemuselt)- hingestamine, asjadel on vägi. Nõiad e targad viisid läbi rituaale. Mõne allika veel oli eriline ravimisvägi, mõni void käte pealepanemisega võtta ära haiguse, teatavatel sõnadel oli vägi teha kurja(sajatus) või head(raviloitsud). Tarapita-saarlaste jumal Väge suunati maagiaga. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on kusagil juba määratud ja et teadja inimene oskab tulevikumärgid olevikust üles otsida. Surnute ja hingedega seonduv oli tähtsal kohal. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied. Tervikuna oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis kui kindel religion.
annaabi.ee 
