Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes
juba poisikesena pooleldi häbelik, pooleldi ekstravertne olnud või oli põhjuseks ta soov
,,kunstnikuks" saada, mis kogu ülejäänud perekonna jaoks tähendas elu ühiskonna heidikuna
ja kindlat surma vaesuses.
Paulo Coelhot ja Veronikat ühendas asi, mida tasub üle korrata: ka tema oli pandud
vaimuhaiglasse, ,,kust välja pääseda pole võimalik". Aga tema pääses. Ja viimasel korral dr.
Eirase ravilast väljudes otsustas sinna mitte kunagi tagasi minna ja vandus kahte asja: a) ühel
heal päeval ta kirjutab sellest; b) ta ei puuduta seda teemat avalikult enne, kui mõlemad
vanemad on surnud ta ei tahtnud neile haiget teha, mõlemad olid end niigi aastaid ja aastaid
selle teo eest süüdistanud.
Niisiis, kui Paulo Coelho Veronika loost kuulis, sai ta hea võimaluse sel teemal ilma lubadust
rikkumata kirjutada. Ehkki ta polnud kordagi enesetapule mõelnud, tundis ta vaimuhaigla