LIITVERBID
paarkümmend. Esimesed korreleeruvad verbifraasiga, mida laiendab viisimäärsõna
(sügavkülmutama, vrd sügavalt külmutama); enamasti on need moodustatud teatud erialade
terminina. Korduvad laiendosad on sügav, külm, kuum, märg, kuiv ja peen. Nimisõnalise
laiendosaga liitverbide laiendosad ei kordu, samuti pole moodustusosade vahel süntaktilist seost.
Kõigi nende paralleelina on kasutusel märksa levinumad deverbaalse põhjaga liitnimisõnad (vrd
ravikindlustama ja ravikindlustus). Moodustustüve vorm on sama kui rööpnimisõnas, enamasti
nimetav, harvem ka omastav (kaitsepookima). Suur osa sellistest liitverbidest on kasutusel
eelkõige oskuskeeles, ent kasutusnäiteid leidub ka ajakirjanduskeelest. Tekstides leidub näiteid
ka selliste nimisõnalise laiendosaga liitverbide kasutusest, mida sõnaraamatutes ei ole, küll aga
leiab sealt vastava deverbaalse põhiosaga liitnimisõna (nt kaitsesüstima, kujundujuma,
vesivõimlema).
annaabi.ee 
