Pika jala väravatorn Allikas: vikipeedia Pika jala väravatorn on rajatud 17. saj. lõpul. See väravatorn on kõige kauem säilinud vanalinnas. Pika jala tornil on olnud "kunstitorni" maine. Seal on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar, Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning
krummhornid, rauschpfeiff, violone, kontrabass, gamba, tromboonid, tšello, dultsian, pommer, fagott, löökpillid, trummid, orel, klaver, klavessiin. Renessanss muusika on lihtne ja laulev ning esinejad ütlesid, et selle liigendus on seotud inimese hingamisega. Lugudes vaheldusid järsult kuid efektselt aeglased ja kiiremad meloodiad. Mida rütmikamaks läksid laulud, seda rohkem tuli loole pille juurde. Eriliseks tegi selle kontserdi minu jaoks just see koht, kus kontsert toimus -Väravatorn. Lühikese Jala väravatorn ehitati aastatel 1454–1456. Torn sai Liivi sõja ajal kannatada, lammutati seejärel madalamaks ning 18. sajandil kohandati esimesed kaks korrust eluruumideks. Torni ülemine osa taastati oletataval kujul 1980. Aastatel. Preaguseks on see on tehtud hästi hubaseks ja see meenutas keskaega ning see keskkond sobis väga hästi selle muusikaga. Minule jäi see kontsert kõige rohkem meelde just selle väravatorni pärast, kuna kõik
annaabi.ee 
