Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
väljapeetud hooned (nt. Uus-Sauga 4) esile kerkivad. Ka Rääma piirkonnas hoonestati
enne I MS põhiliselt Tallinna maantee äärsed ja jõe lähedased alad. 20. sajandi teisest
kümnendist pärineval Pärnu linna plaanil on maha märgitud hulk regulaarseid kvartaliteid
koos tänavavõrgustikuga, reaalne ehitustegevus (sh tänavad) aga Rääma ojast
kaugemale ei ulatanud, v.a jõeäärne ala, kuhu rajati osa praegusest Rääma (tollal
Ravassaare) tänavast. 20. sajandi alguse Räämat on pikemalt kirjeldanud Elss Järvi oma
mälestusteraamatus: „Räämal elasid töölised, kes endale liivaluidete vahele väikesed
majauberikud olid soetanud. Enamasti kaks tuba ja köök, loomalaut kõrval. Peeti lehma,
lammast ja siga. Ei seal kasvanud muud kui orasrohi ja nõgesed. Ei saanud aru, kus oli
tänav ja kas tänavat üldse oligi”.
Aktiivsem ehitustegevus läks lahti pärast I maailmasõda, kui Rääma vald liideti Pärnu
annaabi.ee 
