Rahvaluule kujundamas noorte rahvuslikku identiteeti
ei saada. Kuigi ise olen ma ahelkirju saanud küll. Tänapäevaline rahvaluule minu
kuuluvustunnet eestlaste sekka ei suurenda., vähemalt ahelkirjad ja netianektoodid küll mitte.
Kerli jutust võib järeldada, et tema jaoks piirdub rahvaluule siiski vanemate
pärimustekstidega. Uuema aja rahvalaulud tema nägemuse järgi veel teed pole täielikult
sillutanud meie kultuuri. On tunda, et tema arvates on ravaluule II elu midagi paratamatut,
millesse eriti suure vaimustusega ei suhtu. Rahvuslikkuse poole pealt toob ta välja selle, et
vanemad teosed üendavad teda eestlastega. Ilmselt peab Kerli vanemat rahvaluulet teatud
juureks või ,,passiks", mis ühendab teda kaasmaalaste- eestlastega.
Kokkuvõte
Traditsioonide edasiandmine oli ja on pidev ahel, kus varasemad oskused ja teadmised
õpitakse ja omandatakse eelnevatelt põlvkondadelt. Pärimused muutuvad, samamoodi