V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
abinõude
puudusel pidid kantselei põlema panema, et põletada akte, ja läitma Justiitspalee, et
põletada kantseleid, ühesõnaga, poleks ka 1618-nda aasta tulekahju olnud. Endine Palee
oleks veel praegu alles oma vana suursaaliga. Oleksin lugejale võinud öelda: «Minge ja
vaadake ise,» ja nõnda oleks ülearune olnud mul seda kirjeldama ja lugejal seda kirjeldust
lugema hakata. See kinnitab uut tõde, et suurtel sündmustel on äraarvamatud tagajärjed.
Muidugi on võimalik, ct Ravaillacil polnudki kaassüüdlasi, ja kui tal neid oligi, siis ei
tarvitsenud nad 1618-nda aasta tulekahjus süüdi olla. On veel kaks teist üsna tõenäolist
seletust. Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad,
taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i*
neljarealine salm:
9
Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli,
et daam Justiits liig palju vürtsi sõi:
suulagi vürtsist hõõguma tal lõi
annaabi.ee 
