Viljandi Tuletikuvabrik
on ainukesena Eestis tikke tootnud tänaseni. Kui esimene tikuvabrik Eestis avati juba 1838. aastal, siis
suurema hoo sai tikutööstus sisse 19. sajandi lõpul. Üheks suurimaks tikuvabriku propageerijaks oli
Carl Robert Jakobson. Tema oli see, kes soovitas talunikel ja kaupmeestel võtta eeskuju soomlastest,
kes tuletikke usinalt kasutasid. Jakobson võrdles tuletiku tegemist laastukatuse panemisega, mis ei
olnud 19.sajandil samamoodi eriti populaarne. Eduard Pohl ostis soise maa rauteejaama juures ja
ehitas Viljandisse tikuvabriku tehase tolle aja kõige moodsamate materjalidega. Vabrik sai nimeks
Phönix ning kujunes esimese maailmasõja eel suurima tööliste arvu ja tootmismahuga tikuvabrikuks
Eestis. Viljandi tikuvabrik elas esimese maailmasõja ja sellega kaasnenud kaotused kõige paremini
üle. 1920.aastatel oli just see vabrik tehniliselt kõige paremini varustatud.
1920.aastate alguses töötas tikuvabrikus 75 töölist. Üks kolmandik nendest olid mehed, ülejäänud