V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
«Ja ka varakambri, kus on kulda koormate viisi!» lisas üks hulgus, kelle nime ma kahjuks
ei tea.
«Muhamedi habeme nimel!» karjus Trouillefou.
«Katsume veel kord õnne!» soovitas hulgus.
409
Mathias Hungadi raputas pead.
«Uksest me sisse ei saa. Tarvis on vana nõia soomuses välja otsida mõni vigane koht,
mõni auk, mõni tagauks või mõni pragu.»
«Kes on nõus?» küsis Clopin. «Mina lähen kiriku juurde. Aga kuhu meie väike Jehan on
jäänud, kes ennast nii üleni rautanud oli?»
«Küllap surma saanud,» vastas keegi. «Ei ole tema naeru kuskil kuulda.»
Argoo kuningas kortsutas kulmu ja ütles:
«Kahju, väga kahju. Tal oli selle rauarämpsu all vahva süda. Kus on meister Pierre
Gringoire?»
«Pealik Clopin,» ütles Andry Punane, «see pani plehku, kui me veel Vahetajate sillalgi
polnud.»
Clopin põrutas jalaga vastu maad.
«Kurat võtku! Ise õhutas meid siia ja nüüd jätab meid lagedale! Arg lobamokk, vana
tuhvel!»