Uus-Meremaa
Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on
praegu vaid Põhjasaarel. Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa
moodustavad Uus-Meremaa ehk Lõuna-Alpid (kõrgeim Mount Cook ehk Aorangi
mäetipp 3764 m), mille idanõlvad alanevad laugjalt maa suurimaks, Canterbury
tasandikuks. Piki läänerannikut paikneb kitsas Westlandi madalik. Lõunas on
fjordrannikut. Põhjasaare keskosas paikneval keskmaal 500 m kõrgusel
vulkaanilisel laval on vulkaane (Raupehu 2797 m), geisreid, mudavulkaane ja
kuumaveeallikaid. Saare idaosas asuvad madalad kurdmäed (kõigest kuni 1754
m), lääneosas paikneb Taranaki tasandik ja sellest lõunas Mount Egmounti
kustunud vulkaan (2518 m). Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja Coromandeli
poolsaar.
5. Kliima
Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult
äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane
ja pehme