Eksami kordamisküsimuste vastused
kastikud, tarnad (lodu-, pikk- (Carex elongata) ja mätastarn), soosõnajalg, metskõrkjas
(Scirpus sylvaticus) jne. Esineb veel h. angervaks, h. metsvits, aasosi, ohtene-, naiste- ja
ahtalehine sõnajalg, ojamõõl, luht-kastevars, Mätastel kasvab püsik-seljarohi, h.
ussilakk, koldnõges, lillakas jt. liigid. Samblarinne katkendlik, kasvavad tähtsamblad,
tüviksammal, teravtipp ja turbasamblad. Mätastel leidub laanikut, raunikut, palusammalt
ja teisi tavalisi metsasamblaid. Raiestikud on lopsaka taimekasvuga, ohtramalt kohtab
kõrrelisi. LU toimub peamiselt vegetatiivselt sanglepa ja sookase kännuvõsude abil.
Kultiveerida saab sangleppa kuni 2500 tk ha-le.
Kasvukohatüüp on rohkem levinud Kirde-Eestis, samuti Suure-Jaani ümbruses,
Tartumaal ja Pärnumaal, moodustades 2,5% riigimetsadest ja 1,3 % kogu metsamaast.
14.2.8.2. Madalsoo kasvukohatüüp (mds)
annaabi.ee 
