21 ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Eluiga küündib üksikutel liikidel harukordadel paarisaja aastani, jäädes meie aru- ja sookasel siiski tavaliselt vahemikku 80....120 aastat. Arukask (Betula pendula Roth) [péndula] Pendulus rippuv. Rahvapärased nimetused veel arukõiv, leinakask, maakask, raunakask, õmmik jne. Arukask on lehtpuudest meie tähtsaim metsapuu, moodustades umbes 20 % Eesti metsadest (koos sookasega 31,2 %). Areaal on lai, kasvades kogu Euroopas, v.a. Pürenee poolsaar, ja ulatudes idas kuni Altai kraini. Põhjas ulatub areaal kuni tundravööndini. Meie oludes sirgub arukask kuni 35 m kõrguseks ja võib saavutada diameetri üle 1 m. Puude vanus ulatub 200.....250 aastani. Tüvi sirge, vähese koondega, tüvekoor valkjas, kestendav, vanadel puudel moodustub tüve
Haljastuses kasutatakse meeleldi kaseliike ja -sorte. Eestis kasvab looduslikult 4 liiki. Liikide koguarv perekonnas 50 kuni 60, (mõnede autorite arvates kuni 100) kasvades Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Eluiga küündib üksikutel liikidel harukordadel paarisaja aastani, jäädes meie aru- ja sookasel siiski tavaliselt vahemikku 80....120 aastat. Arukask (Betula pendula Roth). Pendulus rippuv. Rahvapärased nimetused veel arukõiv, leinakask, maakask, raunakask, õmmik jne. Arukask on lehtpuudest meie tähtsaim metsapuu, moodustades umbes 20 % Eesti metsadest (koos sookasega 31,2 %). Areaal on lai, kasvades kogu Euroopas, v.a. Pürenee poolsaar, ja ulatudes idas kuni Altai kraini. Põhjas ulatub areaal kuni tundravööndini. Meie oludes sirgub arukask kuni 35 m kõrguseks ja võib saavutada diameetri üle 1 m. Puude vanus ulatub 200.....250 aastani. Tüvi sirge, vähese
annaabi.ee 
