Särevere mõis
Esimesed
kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas
Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski
Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse
veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa
Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile. Nierodtile kuulus peale Särevere veel
ümbruskonna külad: Taikse, Raukla, Mäeküla. Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos
veskiga. 1613. aastal ostis ta Vilita ja Enniste küla, 1625. aastal Põikva küla. Lõplikult
kujunes Särevere mõis välja 1627. aastaks.
Hermann Nierodt (surn. 1641.a.) abielludes Gertrude Brinskiga (surn. 1642) sai juurde veel
Taikse ja Mäeküla. 1641. aastal pärandas Hermann Nierodt Särevere mõisa testamendiga oma
noorimale tütrele Margarethale, kes oli abielus Reinhold Johann von Uexüll-Güldenbandiga.
1672
annaabi.ee 
