Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning onnende päästmise nimel kõigeks valm...
Ta lausus, et Oidipus heitvadt ühte emaga ja isa kes kord Oidipuse soetab saatvat surma ta. Seda kuuldes otsustas Oidipus kaugele hoida Korintosest. Taevatähti jälgides peopaika ta otsis, kus iialgi ennustatud kartma ei peaks. Sel teel ta jõudis siis sinna, kus käskija olla hukkunud. Ta oli seal paigas, kus 3 maanteed ristusid. VAstu sõitis vanker, veetud traavlitest, ees oli käskjalg, istmel- kirjeldatud mees. NAd said kokku. Püüdsid teelt Oidipust tõrjuda nii vankrijuht kui raukki jõudu pruukides. Oidipus lõi raevuhooga sattunult kutsarit, sel hetkel , kui ta tahtis mööduda just vankrist, haaras astla pihku rauk ja kähku täiehooga lõi teda vastu pead. Kättemaksust selle eest ta rännumehelt nõnda ränga hoobi sai ta selga siis, et kukkus vankrist otsemaid ja kõik ta tappis. Oidipus tahab, et kiirelt tulex see teener teeba lossi, et selgust saada, kas ta tõesti tappis Laiose või olid need siiski rändurid nagu algul ta rääkis.
annaabi.ee 
