Pagulusperioodil oli ta väga suure loomejõuga, ta suunas oma kurbuse ja emotsioonid luulesse. Ta avaldas kuus luulekogu: ,, Tuuline teekond", ,, Esivanemate hauad" ,, Ad astra" ,, Periheel" ,,Mare Balticum" ja ,,Linnutee". Lugedes Visnapuu selle aja luuletusi, on võimalik täpselt jälgid ta teekonda läbi Austria ja Saksamaa kuni Ameerikani. Luuletus ,,Emigrant" Kui raskes pohmeluses mingis Ma küpsen rõdul, hulgun linnas Eesmõrgita ja raugelt ringi Kui võõras keas oks või pinnas. Mäed piiravad kui vanglamüürid Mind igalt poolt. All orus lipud Kui tuuletuses tühjad tüürid On unustatud vardais rippu. Luuletus Ameerikast: ,, New York" Ma armastan uita üksinda Suurlinna põlises laanes. Ees tänavadm sillad vetega Ja ülal hahke taevas vaane. Linn sumiseb päeval kui pärnapuu Täis õisi ja mesilinde. Kui õhtuti süttib tuhat kuud, Siis pillub õhk tuliseid pinde.
võttis saapad jalast, kääris püksid üles, laskis jalad mõnusasti vees kõlkuda, läitis piibu ja hakkas oma Romeod ja Juliat pähe õppima. Kui see tal kaunikesti selge oli, hakkasid nad hertsogiga koos harjutama. Hertsog pidi talle aina uuesti õpetama, kuidas iga lauset öelda. Ta laskis teda õhata ja kätt südamele panna; ja mõne a j a pärast tegi kuningas seda üsna hästi. «Ainult,» tähendas hertsog, «te ei pea nagu härg möirgama: Romeo! Peate seda ütlema mahedasti ja raugelt ja igatsevalt, -- nii: R--o----o--meo! Nii on see mõeldud, sest Julia õa armas, magus nooruke tütarlaps, teate, ta ei kisenda nagu eesel!» Noh, seejärel võtsid nad kaks pikka mõõka, mis hertsog oli tammelattidest teinud, ja hakkasid vehklemist harjutama. Hertsog nimetas ennast Richard III. Suurepärane oli vaadata, kuidas nad mööda parve uhkeldasid. Aga viimaks kuningas libises ja kukkus vette; selle järel nad puhkasid ja rääkisid igasugustest seiklustest, 346