Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." J. Kaplinski väitis, et Luige luules on väga rohkelt mitmust Nt "Põliskevad ,,Elujoon" Siia on koondatud tema loomingu tippsaavutused, tema enda valikul aastatest 1962- 1997
puhata oleks seal hea. /.../ ,,Rängast rõõmust" (1982) See luulekogu erineb täielikult autori debüütkogust. Luuletused on raskestimõistetavad ning meeleolu on sünge ja tõsine. Väga selgelt on tunda luuletaja arengut ning tema pilgu avardumist sotsiaalsete probleemide nägemiseks. Luulekogu räägibki isamaast ja selle muredest. Luuletused on täis vastupanu ja kriitikat. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." Luuletused räägivad lähemalt kommunistlikust terrorist, küüditamistest, ühiskonna venestamisest, dissidentide jälitamisest, kultuuri kaotusevalust: ,,Suur moejuht", ,,Sa igavene, hele märtsipäev",