Haydn
Oratooriumi esimesed kaks osa pajatavad, kuidas
maailm Jumala tahtel alguse sai. Kolmas, viimane osa räägib Aadama ja Eeva elust paradiisis
kuni pattulangemiseni.
Helilooja eluajal oli "Loomine" tohutult menukas ja lisas haydni kuulsusele veelgi rohkem
aupaistet. Ent kõlas siiski ka kriitilisi hääli. Oratooriumi naiivne kujundlikkus sokeeris eelkõige
filosoofe ja esteete, kes pooldasid "ülevamat" muusikat.
"Aastaaegade" mahuka partituuri kirjapanemine ei olnud raugastuvale haydnile kerge, nõudes
temalt rohkesti närvipinget ja unetuid öid. Töö lõpetamise eel piinasid teda peavalud ja apinavad
muusikakatked.
"Londoni sümfooniad" ja kaks oratooriumi kujunesid Haydni heliloomingu tipuks. Pärast
oratooriume ei kirjutanud ta praktiliselt enam midagi. Elu oli olnud liialt pingeline. Tema jaks oli
raugemas. Viimased eluaastad veetis helilooja väikeses Viini äärelinnas. Selles vaikses ja