Seneca moraalikirjad Luciliusele
Toon näiteks poisikesi. Pärimus
räägib veel mitte noorukiikka jõudnud Lakonist, kes vangivõetuna hüüdis oma dooria keeles "Ei hakka
orjama!" ja kinnitas teoga sõnade õigsust. Sest niipea kui temalt nõuti orjaväärset ja alandavat teenust, tal
kästi nimelt roojanõu kohale tuua, lõi ta oma pea vastu seina puruks. (15) Nii lähedal on vabadus, kuid
siiski mõni orjab! Kas sulle ei tundu paremana, kui sinu poeg hukkuks nõnda, selle asemel et lõtvuses
raugastuda? Mis see siis on, miks oled segaduses, kui mehiselt surra suudab isegi poisike? Kujutle, et sa
ei taha järgneda; siis sind viiakse. Tee enda õiguseks see, mis võõrale kuulub. Kas sa siis pole suuteline
omaks võtma poisi vaimu, et ütelda: "Ei hakka orjama"? Õnnetu, sa orjad inimesi, orjad asju, orjad elu.
Sest elu, kui puudub mehisus surra, on orjus. (16) Kas on sul midagi, mis sunniks ootama? Need
naudingud, mis sind viivitama sunnivad ja tagasi hoiavad, oled sa ammendanud