Giuseppe Verdi
tarbetum... Peale selle on selles midagi teostamatut ja välismaist matkivat, midagi, mis sunnib
oletama seda, mida tegelikult pole, mida olla ei saa ning mida olema ei pea... Tehke ettepanek
pühitseda juubelit 50. päeva pärast minu surma. Kolmest päevast piisab, et unustada inimest ja
tema tööd."
Senikaua kui tähtpäeva pühitsemiseks agaralt piike murti, visandas Arrigo Boito
Shakespeare'i alusel koostatud "Falstaffi" libreto. "Othellot" oma viimaseks ooperiks pidav
Verdi kartis raugaliku jaheduse tungimist muusikasse. Häiris ebakindlus, kas ta käsilevõetud
tööd lõpetada jõuab?
Suure meistri kõhklused osutusid asjatuks. 1890. a. sai ta Boitolt valmis libreto ning võttis
selle vaimustunult, peaaegu ühegi muudatuseta vastu. Poole sajandi eest pöördus noor helilooja
samuti koomilise ooperi poole, ent perekonna kaotus ja helitöö väljavilistamine lõid hinge
parandamatu haava. Salajane mõte millestki lustakast aga oli neli aastakümmet meeles
mõlkunud