Üks raua oksiididest ei lahustu vees. 5.Raua hüdroksiid.Raud(II)hüdroksiid[Fe(OH)2] on valge kristalne aine,mis tekib raud(II) soolade reageerimisel leelisega:............ Raud(II) hüdroksiid reageerib hapetega: ............................................................ Õhus seismisel oksüdeerub raud(II) hüdroksiid kiiresti raud(III) hüdroksiidiks,seepärast on praktiliselt raske saada puhast,valge värvusega Fe(OH)2 4Fe(OH)2+O2? 2H2O=4Fe(OH)3 6.Tähtsamad rauasoolad. Raudvesinikkarbonaat [Fe(Hco3)2] moodustub looduslikese vetesse raudkarbonaadi reageerimisel süsinikdioksiidiga:
FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+2NaCl Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks. Fe(OH)2 oksüdeerumisel õhus tekib: 4Fe(OH)2+O2=4FeOOH+2H2O raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6. Fe(HCO3)2 Raudvesinikkarbonaat tekib looduslikesse vetesse süsihappegaasi toimel. See sool on vees lahustuv. Vee keetmisel moodustub sellest Fe 2O3 , mis sadestub koos katlakiviga ja põhjustab katlakivi pruunikat värvust. 4Fe(HCO3)2+O2=2Fe2O3+8CO2+4H2O 7. FeS2 Püriiti rauamaagina ei kasutata, halvendab rauasulami omadusi, seda kasutatakse väävelhappe tootmisel. 8. FeSO4 Esineb soolana FeSO4*7H2O , mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimekaitsevahendina, puidu konserveerimisvahendina ja
annaabi.ee 
