Tammsaare ja Gailit elulugu
üksainus" kroonib tillukese ühiskonnagrupi jämedatoimelist argielurähklemist
lahkukolimispäeva leplik vaim. Järgnevad karakterkoomika suhtes võrdlemisi indiferentsete
psühholoogiliste novellide rida ja tõsiselt peetud meistripala ,,Kõrboja peremees". Siis aga
jõuame ,,Tões ja õiguses", kus Tammsaare kunst äkki täiesti valla puhkeb, üksteise järele suu-
repäraste, sügavkoomiliselt või tragikoomiliselt toonitatud kujude juurde, mis jäävad alatiseks
püsima meie kirjanduse raudvarana. Siitpeale, tänu muu seas ka Tammsaare mitmesugustele
puhtstiililistele iseärasustele, tohime kõnelda temast kui ühest omapärasemast, mitte küll
puhtaverelisest, kuid vägagi haruldasest skeptilisest humoristist. Tammsaare on loonud mitu
niisugust kuju, mis tüübilt rikastavad seniajani tuntud humoristlikku repertuaari; eriliseks
vooruseks tuleb lugeda, et tema käsitluses need kujud pole lihtsustatud elementaarseks, vaid
säilitavad elulise komplitseerituse
annaabi.ee 
