kõrge. Mees nimega Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis aitas eesti keelel ühtlustada. Seni maani kõneldi eesti keelt eri paikades eri moodi. Veel võimaldas grammatika loomine keelt paremini õppida ja mõista. Rootslased tõid Eestisse ka ajakirjanduse, kui hakati ilmutama saksakeelset nädalalehte. Rootsi ajale võlgneme suure tänu koolide loomise eest. Olid ju Gustav II Adolf see, kes pani aluse Eesti hariduse raudvarale, Tartu Ülikoolile, mis on tänaseni väga hinnatud ja kõrge tasemega ülikool. Suure miinusena tuleb siin kohal siiski märkida talupoegadele kehtestatud keeldu, mis keelas neil pikemaajalist õppimist ülikoolis. Rootslaste arusaama kohaselt ei tohtinud talupoeg olla targem, kui mõisnik. Olen arvamusel, et võlgneme suure tänu tolle aja Rootsi rahvale, sest neil oli meisse, eestlastesse, usku ja tahet, et meid õpetada ja harida. Paraku ei puudunud Rootsi ajast ka meie
Taluperemeeste müümine oli aga keelatud. Talurahva omavaheliste tülide lahendamiseks loodi vallakohtud. 1803. ja 1804. aasta maapäevadel töötati välja Eestimaa 1804. aasta talurahvaseadus. Nii Eestimaa kui ka Liivimaa 1804. aasta talurahvaseaduses säilitati feodaalne maavaldus. Liivi- maa seadus oli talurahvale veidi soodsam, sest see keelas talupoegade müümise, kinkimise ja pantimise maast lahus. Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, kuid mitte raudvarale. Pere- mehed said talu suhtes pärandatava kasumiõiguse. Neid võidi välja tõsta ainult vallakohtu otsusega, mis pidi olema kihelkonnakohtu poolt kinnitatud. Talurahvas sai õiguse maad osta. Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja boniteediga. Toimusid talumaade mõõtmised, hindamised ja kaardistamised.Seadus seadis eelisolukorda taluperemehed, kelle müük oli keelatud ja nad ei kuulunud ka nekrutiks võtmisele ega mõisa kodukari õiguse alla. Eestimaa ja Liivimaa maapäevade otsused
annaabi.ee 
