Muinas-Eesti sõjandus
). Rõngassärk tuli
keltide juures kasutusele juba 1. sajandi paiku ning ka viikingitel on olnud
rõngassärgid (need on olnud küllaltki pikad, peaaegu põlvedeni). Rõngasrüü tuli
kasutusele ca 1200.
Eestis on rõngassärke ja nende katkeid üle paarikümne. Mõned neist on pärit ka
muinasaja lõpust. On ka rõngassärke, mis on pooleldi sepakeevistega ning
pooleldi neetidega ühendatud, on ka lihtsalt neetidega ja lihtsalt sepakeevistega.
Rõngassärke valmistati raudtraatidest, mida tõmmati kuumast rauast
spetsiaalsete riistade abil. Tõmmati ümara ristlõikega traat. See traat keriti ümber
mingi puupulga ning seejärjel rauasaega saeti sälk sisse. Nii võis korraga saada
20-30 raudrõngakest. Nende otsad pandi eraldi kokku, kas siis neetidega või
sepakeevistega. On öeldud, et üks sepp tegi rõngassärki aasta aega, kuid
tegelikkuses sai see siiski kiiremini valmis. On pakutud, et kui rõnga traat on
ümara ristlõikega, siis need on varasemad