Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
Hoiduti
haua tükk aega varem lahtikaevamisest.
KIRSTU PANUSED - isiklikud asjad (proteesid, prillid, kepp); leib-sool; kirglikul kudujal
murti vardad rinna kohal pooleks, viinamehele pandi viin kaasa; raha – enamasti metallraha.
Surnu asjad jagati tihti santidele (poolearulised, sõjas haavatud, tulekahjus vara kaotanud…).
VÄLJA VIIMISE PROTSEDUUR - keegi ei tohi komistada; kirstu nurgaga vastu ei tohi
kuskile lüüa (uus surnu peatselt majas. Nael löödi uksepakku või ukse kohale raudterariist.
Väljaviimisel ei tohtinud maja tühjaks jääda. Süsi, vett hobuse jalge ette. Lasti püssi, et
tekitada suurt kära. Surnu viidi välja vastutuult. Kui pärituul, siis lõhuti aeda. Surnuga ei
olnud soovitav sõita üle põllu. Kunagi ei mindud surnuaeda otse. Surnuga surnuaeda minnes
peatusi teha ei tohtinud v.a. 2 rituaalset peatust a) esimene vastutulija b) murtakse noorel
puul latv ära. Risti tegemise puud on mänd, lepp ja kask. Surnu muutub raskeks: kodu
annaabi.ee 
