1980-1984 rajatud Linnahall asub 1 km kaugusel Tallinna kesklinnast. Linnahall oli ainus Nõukogude Liidu ajal kerkinud mereäärne avalik objekt, mille pärast omab ta nii kultuurilist kui ka linnaruumilist tähtsust. Tallinna Linnahalli arhitektid on Raine Karp ja Riina Altmäe. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Hoone rajamisel oli põhieesmärgiks säilitada vanalinna vaade, mis avaneb merelt. Samuti pidi toimima hoone raudteesillana jalakäijatele, sest Linnahalli rajamisel ei saanud kaotada sadamasse viivat raudteeharu. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad suuri seoseid Rootsi-aegsete bastionidega. Tallinna Linnahall sai oma praeguse nime alles Eesti riigi taasiseseisvumisel. Nõukogude ajal kandis Linnahall hoopis teist nime. Selleks oli V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Tallinna Linnahall on maailmas unikaalsemaid ehitisi. See ehitis on pälvinud
merelt avanev vaade Vanalinna siluetile. Kuna hoone rajamise ajal ei saanud kaotada sadamasse viivat Joonis 15 raudteeharu, toimib hoone ka raudteesillana jalakäijatele. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad seose lähedal asuvate Rootsi-aegsete bastionidega. Algne nimetus oli hoonel V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Tallinna Linnahall pälvis biennaali Interarh-83 Grand Prix' ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linnahall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall oli ainus nõukogude perioodil kerkinud
annaabi.ee 
