Kehra ajalugu
Sõjas sai tehas kannatada. Taganemisteel 1941. aastal hävitas Punaarmee olulised
seadmed, kõrge korsten lasti õhku ning see kukkus katlamaja peale ja purustas aurukatlad.
Õhku lasti ka muid hooneid ja seadmeid. Saksa-ajal tehas taastati ning see alustas 1943.
aastal uuesti tööd. Toodang viidi Saksamaale, kus seda kasutati nitrotselluloosi
(kasutatakse lakkidel ja värvidel) tootmisel. Tehases olid sel ajal tööl ka sõjavangid. Kui
sakslased Eestist taganesid, oli neil kavas tehas koos raudteesillaga õhku lasta, kuid see ei
õnnestunud. Kohe pärast sõda käivitati tehas uuesti. Tselluloosi asemel hakati 1950-ndatel
aastatel tegema jõupaberit. Kuna töölistele oli vaja elukohti, alustati elamuehitust. 1945.
aastast sai töölisasulast, Kehrast, Anija vallast eraldiseisev alev.
Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi 1992. aastal riigile kuulunud tehas seisma ning
pankrotivara ostis kolm aastat hiljem Singapuri kompanii Tolaram Group. Siiani tegutsev