Kehra ajalugu
kopeeris vana jaamahoone detaile, kuid kuna need püstitati punase tellise asemel
silikaadist, värviti kogu hoone sinakates toonides üle. Lisaks seinte värvilahendusele
kadus tollal ka algne poolkelpkatus, kuna juurdeehitised tehti tagaküljel tuntavalt
eenduvana, mis tingis katuse lahendamise kelpkatusena. Ka katusekatteks sai pleki
asemel eterniit ning kadusid mitmed räästaste ehisdetailid. Siseruumides säilis algne
keskne ootesaal koos kauni kassettlaega, kuigi selle raudteepoolsesse otsa tehti keskmise
akna asemel uks.
Niisugusena säilis Kehra jaamahoone kuni 1990. aastateni, olles jätkuvalt kasutusel
ootesaali ja piletimüügikohana. 1990. aasta, mil piletite müük siirdus väikestest jaamadest
rongidesse, jäi hoone kasutuseta ning sattus Kehra linna, pärast omavalitsuste ühinemist
aga Anija valla omandusse.
7