Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
) väga arvuka
elanikkonnaga. Neile on tavaline ka paljukorruseline hoonestus, tihe tänavavõrk ja muud sellised
iseärasused. Linnalised asulad pakuvad harilikult ärilisi ja kultuurilisi teenuseid ka ümbruskonna
maaelanikele, kellel sellepärast on alatasa linna asja.
Peale ilmselt maaliste ja ilmselt linnaliste asulate leidub ka vahepealse suuruse ja iseloomuga
asulaid, kus põllumeeste (kalurite) kõrval elab üpris palju teenindajaid, haritlasi, tihti ka tööstustöölisi,
raudteelasi jne. Selliseid asulaid nimetatakse aleviteks. Mõnikord antakse ka alevitele samad õigused nagu
linnadele ja kutsutaksegi neid linnadeks, kuid sellest hoolimata ei ole nad päris linnad. Küll võib alev aja
jooksul tõeliseks linnaks kasvada, kui ümbruskonna rahvale seda tarvis on või rajatakse seal mõni jõudsalt
edenev käitis.
Keskaegse Eesti asulad Eestis rajasid esimesed tõelised linnad saksa ja taani vallutajad, kuigi Tallinn ja võibolla veel mõni
annaabi.ee 
