Kehra ajalugu
veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone
ehitati 1820. aastatel ning arvatakse, et see on linna vanim ehitis.
Kehra Raudteejaam ehitati 1876. aastal. Kehra Raudteejaamas viibisid I staabi sõjavägi
Kehra lahingu ajal.. Paberitehase laiendamisest tingitud alevi ja raudteejaama kiire kasv
jättis tollal vana jaamahoone kitsaks, mistõttu tehti talle mõlemasse otsa mahukad
juurdeehitused. Praegu ehitatakse Kehra Raudteejaamahoonest Eesti Vabadussõja
Murdelahingute Muuseum, mis saab valmis 2018. aastal.
Seal oli kaitsel olnud Eesti 1. diviisi staap. Staabi taganemine Kehrast Raasikule pidi
olema märguandeks üldisele enamlikule väljaastumisele juba Tallinnas. Siin oli kaalul
kogu Eesti saatus. 4. jaanuaril jõudis Kehrasse remondist tulnud soomusrong legendaarse
kapten Anton Irve juhtimisel, kes liikus vastasele julgelt vastu. Vastased olid võidetud
ning nad pidid taganema. Neile on püstitatud mälestusmärk.