Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
alustas 1920ndatel tüüpiliste ajakajaliste (salongi)komöödiatega, kus pilgati poliitilist,
majanduslikku ja kõlbelist korruptsiooni (,,Ameerika Kristus", ,,Demobiliseeritud
perekonnapea"). Samuti kirjutas Raudsepp 1920ndatel ka piibliainelisi ideedraamasid,
kus kajastas üldisemaid temasid (,,Kohtumõistja Simson", ,,Siinai tähistel"). Raudseppa
loosungiks sai uusasjalikkus/uusrealism (,,elulähedaste" liikumine) ning vastandus
nooreestilikkule estetsismile. Tõeliseks läbimurdeks Raudseppale oli komöödia
"Mikumärdi" (1929), mis lükkasid alguses "Vanemuine" ja "Estonia" tagasi, kuid läbi
Draamastuudio tüki saavutas suure populaarsuse (jõudes kutselistele ja väikelavadele
ning välismaalegi). "Mikumärdi" äratas hoobiga vahepeal suikunud külakomöödia, kuid
paljud jäljendajad jäid väga nõrkadeks. Raudsepalt endalt ilmus paar aastat hiljem
komöödia "Vedelvorst" (1932), mis on tekstimahult ja intriigi otsejoonelisuselt
kompaktseim näidend ja tema teine tippteos
annaabi.ee 
