Eesti kultuurilugu
eluruumina.
19. sajandi teisel poolel hakati rehielamut, eriti kambrite osa täiustama: ehitati uued korstnaga
küttekolded, mitu kambrit, eraldi köök ning nendele laudpõrandad ja -laed, suured aknad, mõnel
pool tehti välisukse ette klaasakendega koda. Nii said kambritest eluruumid, rehetuba jäi
majandusruumiks, mis mõnikord ehitati ümber köögiks.
Talutööd, tööriistad ja elatusvahendid
Peamine suvine veovahend oli vanker. Kuni 17. saj. tehti vankreid puust, esimesteks
raudosadeks olid telgede tugevdusliistud. Raudrehvid hakkasid levima 19. saj. algul. Eestis
rakendati hobuseid veokite ja osaliselt ka maaharimisriistade ette looga ja rangidega nn.
lookrakendis. Härjad rakendati sarvede taha seotava kuklaikkega. Suvel rakendati härgi tiisli
külge paarikaupa, talvistel vedudel enamasti üksikult.
Äket kasutati põllu tasandamiseks ja külvatud seemne mullaga katmiseks. Lihtsaim äke oli kuuse
oksatüügastega ladvaosa, mida kasutati laialt kuni 16. saj., harva veel 20
annaabi.ee 
