Gootika - perioodid
palju peenem - nüüd oli raamkonstruktsiooniga kirstudel ilusad
siledad raamlauad, nende paneel oli kaunilt nikerdatud. Enim levinud
ornamentideks olid: teravkaare petikniss, rosett, papüürusrull e
linavoltornament(parchemin- plies). Kaanetüüpidest domineeris lame
kaas, mis võimaldas kirstu kasutada nii pingi kui ka magamisasemena.
Kindlasti oli kirst ühtlasi ka kohver, mille külgedel olid sangad ja
tugevuse tagamiseks raudnurgikud, mis meile tuttavad juba romaani
stiilist. Sealt on pärit ka kirstupaneeli maalimine, kas kangale või
nahale. Itaalias, kus kirstude maalimine oli üldlevinud, hakati XIV saj
kasutama antiikse sarkofaagi tüüpi kirstu cassone`t, sellest saab hiljem
ka mujal Euroopas renessansiajastu vorm. Erinevalt romaani küljeli
keeratud kirstu vormist oli gootika kapp, kas kahe või neljaukseline,
kõrge massiivne, meenutades kaht või mitut üksteise peale tõstetud
kirstu