möllavad, kuigi ühtki purset pole sondidel seni õnnestunud jäädvustada. Oxfordi ülikooli füüsikaprofessor Fred Taylor spekuleerib, et kui vulkaanide aktiivsus taandub, võib ka Veenuse kliima tulevikus leeveneda ning «maisemaks» muutuda. Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris . Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raudnikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Üldlevinud arvamuse järgi on Veenus praegu liiga kuum, et seal võiks olla elu. Washingtoni ülikoolis töötav astrobioloog Dirk SchulzeMakuch on teisel arvamusel. Ta uuris koos kolleeg Louis Irwiniga kosmosesondidelt saadud andmete põhjal Veenuse atmosfääri seda osa, milles leidub hulgaliselt
basaldi. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 45 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raudnikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. (1) 2.4. Veenuse kaardist Kuna Veenust katab läbipaistmatu pilvkate, saab tema pinnast ülevaate kas maandurite või radarite abil. Seitsmekümnendate aastate lõpus õnnestus ameeriklastel Maalt raadiolokatsiooni kaudu saada kujutis umbes kümnendikust Veenuse pinnast lahutusvõimega mõnikümmend kilomeetrit
annaabi.ee 
