Eestlaste relvastus aastal 1200
Eestis olid kilbid enamast
ümmargused.
Eesti kalmetest on leitud ka mõned 12.-13. sajandisse kuuluvate rõngassärkide
katkendid. Rõngassärk oli kallis ning seetõttu vähestele kättesaadav. Arvatakse, et
rõngassärgi hankisid endale just pealikud ja vanemad, kuid siiski tundub, et
rõngassärk ei saavutanud vabadusvõitluse käigus eriti suurt populaarsust.
Teadaolevalt pole Eestlased metallkiivreid kandnud, kuid nad võisid kanda umbes
samalaadseid raudnaastudega tugevdatud nahkmütse.
Muu sõjavarustus
Eestlaste hobused olid väikest kasvu, kuid vastupidavad ja vähenõudlikud. Regede
kohta andmed puuduvad. On leitud rohkesti hobusesuuraudu, kuigi hobuseid
hakati rautama alles 13. sajandil.
Saarlased ja muu mererahvas kasutas vaenuretkedel laevu. Üldiselt on arvatud, et
eestlaste laevad sarnanesid viikingilaevadega, kuid kindlad andmed selle kohta
puuduvad.
Sõdimisviisid
Muinasaja lõpul pidasid eestlased nii ründe- kui ka kaitselahinguid
annaabi.ee 
